Õpikeskkonna definitsioon
Kui ma kasutan sõna ”õpikeskond”, mina selle all mõtlen:
• kursuse materjalide haldamine,
• suhtlemisvahend(suhtlemine läbi foorumi või sõnumi),
• tagasiside võimalik vahend (kommentaarid, ankeedid),
• õppimine toimub kodus, mitte klassis,
• ainega seotud informatsiooni väljapanek;
Mis on VIKO?
VIKO on TLÜ Haridustehnoloogia keskuses välja töötatud virtuaalne õpikeskkond, mille loomisel on silmas peetud Eesti üldhariduskoolide vajadusi.
Õpikeskkond võimaldab õpetajatel muuta oma õppematerjalid, õppetööd puudutav info ja ajakava õpilastele veebis kättesaadavaks, samuti pakub keskkond suhtlemisvõimalusi foorumite näol.
VIKO õpikeskkond: http://viko.edu.ee/
Õpihaldussüsteem IVA
Mis on IVA?
IVA (e. Interaktiivne VirtuaalAkadeemia) on veebipõhine õpikeskkond või siis
moodsama nimega õpihaldussüsteem, mis on loodud TPÜ haridustehnoloogia keskuse
ja informaatika osakonna koostöös.
IVA õpihaldussüsteem: http://www.htk.tlu.ee/oldiva/files/papers/iva_artikkel_a&a.pdf
Analüüs vastavalt minu definitsioonile:
IVA on sobilik koht kursuse materjalide haldamiseks. Materjalide haldamise jaoks on mõelnud erinevad võimalused. Materjalid võivad olla laetud eraldi failidena või pandud kausta sisse. Süsteemis saab ka memod teha ja lisada linke.
Suhtlemise jaoks on olemas foorum ja süsteemi sees on kohalik e-mail. Olemas ka kursuste infoleht, kus on kõik kontaktid olemas.
Tagaside jaoks on päevik (täidab õpetaja). Õpetaja saab ka alustada uut teemad foorumis. Õpilased võivad ainult kirjutada õpetajale (väike valik).
Süsteemi kasutamine on mugav. Õpetaja paneb välja materjali ja töökäiguplaani. Kui tekkivad raskuseid, siis alati saab küsida või vaadata, kuidas töö on teistel tehtud. IVA pakub võimalust mitme aine haldamiseks.
Nagu ma juba ütlesin informatsiooni kohta, süsteemis on tunniplaan ja infoleht olemas.
Mis ei ole eriti mugav on see, et süsteem on suhteliselt aeglane. Foorumi kasutamine (kommentaari lisamine) on natuke arusaamatu minu jaoks.
Analüüs vastaval õppija ja õpetaja vaatenurgast:
- seda projekt (õpihaldussüsteem) funktsioneerib alates 2002 ja saab kohustusega hakkama. IVA pakub võimalust mitme aine haldamiseks. Õpilaste kasutusel on erinevad õpivahendid. Õpetaja jaoks on lisaks päevik olemas, kus saab tagasisidet jätta.
- nagu ma juba ütlesin, süsteem on natuke aeglane. Foorumis kommentaaride jätmise protsess on lõpuni arusaamatu. Õpetaja poolt mul on raske midagi lisada, kuna õpetajana ma seda ei kasuta.
Süsteem on kasutajale sõbralik sellepärast, et tal on lihtne menüü ja lai funktsionaalsus. Intuitiivsuse kohta võin öelda, et kui ma alustasin seda kasutada, mul oli palju küsimusi selle kohta.
Monday, September 27, 2010
Sunday, September 19, 2010
Õpileping (learning contract) v2
Töö tehtud artikli alusel: Anderson, G., Boud, D., & Sampson, J. (1996). Learning contracts: a practical guide.
Kursuse jooksul ma leidsin enda jaoks päris palju kasulik materjali. Arvan, et seda, minu jaoks uus materjal, aitab mulle õpilepingu parandada ja täita.
„Why use learning contracts?“. Õpileping on väga kasulik asi, see on minu isiklikud eesmärgid. Mitte klassi või kursuste eesmärgid, või õpetaja poolt püstitud eesmärgid, aga minu isiklikud eesmärgid. E-õpikeskkonnas töötamine on iseseisev tegevus, kus õpejõud on mentorid. Õpilased on siis oma teadmise arendajad ja parandajad. Iga õpilastel töötavad omamoodi, sellega eesmärgid peavad olema ka isiklikud.
Arvan, et minu alg eesmärgid on liga laiad ja ei ole piisavalt „flexiable“, ehk neid ei saa täiendada töö jooksul. Ma vahetaks neid: kursuste jooksul loodan tutvustada uue õpikeskkonnaga. Soovin rohkem teada selle õpikeskkonna kohta, kus ma juba töötasin. Need teadmised on mul vaja oma töö jaoks.
Arvan, et tasub ka strateegiat natuke täita. Kindlasti oma kogemus on hea asi, aga õpetajad (mentorid) on need inimesed, kes aitavad eesmärgi saavutada. Arvan, et mentori tegevus on jube kasulik „the role of the adviser“.
Vahendi ja ressursi ma jataks saamaks: kindlasti kõige tähtsam ressurs on inimesed. Inimesed, kes aitavad tööd teha ja inimesed, kes seda tööd annavad. Õpetajad, kes tulevad minu juurde oma küsimustega, suunavad mind areneda.
Hindamine ja refleksioon praegu jävad saamaks. Arvan, et ma parandan neid nattuke hiljem.
Õpileping v1
Teema: Soovin rakendada oma teadmisi haridustehnoloogia valdkonnas. Seda valdkond nii huvitab, kui ka kasulik minu jaoks. Täpsem teema kohta ütleks: ”Õpivõrgustiku koolis kasutamine.” n. Mis võrgustikud paremini soobivad ...le? või Kuidas ma blogi teen? Mis ma blogisse panen?
Eesmärgid: Ma tahan just seda teemat õppida sellepärast, et ise töötan osalise koormusega koolis haridustehnoloogina. Töötan ka õpetajana. Mind sunnib seda õppida seda saama küsimused. Selle küsimustega õpetajad sageli tulevad minu juurde.
Strateegiad: Ma kavatsen oma eesmärgid saavutada läbi oma kogemus. Hetkel kogemus mul on väike, aga ma kavatsen erinevad õpivõrgustikud proovida. Ja vastavalt saadetud informatsioonile ma proovin küsimustele vastata.
Vahendid/Ressursid: Koolis on mul erinevad vahendid ja ressursid olemas. Kindlasti kõige tähtsam on inimesed. Kui inimesed tulevad minu juurde oma IKT küsimustega ja ma vastust ei tea, siis ma seda otsin. See on kasulik. Saamas ma võin küsida: „kuidas sobib selline või selline võrgustik? Kumb on parem … töö jaoks?“ Tehnilised ressursid koolis on arvutid, internet ja kogemus. Materjali kohta ma hetkel vastata ei saa. Aga arvatavasti leian vastus kommentaarides:) Olemasolevate ressurssidel ligipääs on mul olemas.
Hindamine: Ma ütleks nii: „ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud“, siis kui küsimuste vastused on leitud. Ja koolis on kasutusel erinevad võrgustikud. Tagasiside alusel ma võin hinnata oma saavutusi.
Refleksioon: Refleksiooni ma kavatsen saada küsitluse abil.
Kursuse jooksul ma leidsin enda jaoks päris palju kasulik materjali. Arvan, et seda, minu jaoks uus materjal, aitab mulle õpilepingu parandada ja täita.
„Why use learning contracts?“. Õpileping on väga kasulik asi, see on minu isiklikud eesmärgid. Mitte klassi või kursuste eesmärgid, või õpetaja poolt püstitud eesmärgid, aga minu isiklikud eesmärgid. E-õpikeskkonnas töötamine on iseseisev tegevus, kus õpejõud on mentorid. Õpilased on siis oma teadmise arendajad ja parandajad. Iga õpilastel töötavad omamoodi, sellega eesmärgid peavad olema ka isiklikud.
Arvan, et minu alg eesmärgid on liga laiad ja ei ole piisavalt „flexiable“, ehk neid ei saa täiendada töö jooksul. Ma vahetaks neid: kursuste jooksul loodan tutvustada uue õpikeskkonnaga. Soovin rohkem teada selle õpikeskkonna kohta, kus ma juba töötasin. Need teadmised on mul vaja oma töö jaoks.
Arvan, et tasub ka strateegiat natuke täita. Kindlasti oma kogemus on hea asi, aga õpetajad (mentorid) on need inimesed, kes aitavad eesmärgi saavutada. Arvan, et mentori tegevus on jube kasulik „the role of the adviser“.
Vahendi ja ressursi ma jataks saamaks: kindlasti kõige tähtsam ressurs on inimesed. Inimesed, kes aitavad tööd teha ja inimesed, kes seda tööd annavad. Õpetajad, kes tulevad minu juurde oma küsimustega, suunavad mind areneda.
Hindamine ja refleksioon praegu jävad saamaks. Arvan, et ma parandan neid nattuke hiljem.
Õpileping v1
Teema: Soovin rakendada oma teadmisi haridustehnoloogia valdkonnas. Seda valdkond nii huvitab, kui ka kasulik minu jaoks. Täpsem teema kohta ütleks: ”Õpivõrgustiku koolis kasutamine.” n. Mis võrgustikud paremini soobivad ...le? või Kuidas ma blogi teen? Mis ma blogisse panen?
Eesmärgid: Ma tahan just seda teemat õppida sellepärast, et ise töötan osalise koormusega koolis haridustehnoloogina. Töötan ka õpetajana. Mind sunnib seda õppida seda saama küsimused. Selle küsimustega õpetajad sageli tulevad minu juurde.
Strateegiad: Ma kavatsen oma eesmärgid saavutada läbi oma kogemus. Hetkel kogemus mul on väike, aga ma kavatsen erinevad õpivõrgustikud proovida. Ja vastavalt saadetud informatsioonile ma proovin küsimustele vastata.
Vahendid/Ressursid: Koolis on mul erinevad vahendid ja ressursid olemas. Kindlasti kõige tähtsam on inimesed. Kui inimesed tulevad minu juurde oma IKT küsimustega ja ma vastust ei tea, siis ma seda otsin. See on kasulik. Saamas ma võin küsida: „kuidas sobib selline või selline võrgustik? Kumb on parem … töö jaoks?“ Tehnilised ressursid koolis on arvutid, internet ja kogemus. Materjali kohta ma hetkel vastata ei saa. Aga arvatavasti leian vastus kommentaarides:) Olemasolevate ressurssidel ligipääs on mul olemas.
Hindamine: Ma ütleks nii: „ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud“, siis kui küsimuste vastused on leitud. Ja koolis on kasutusel erinevad võrgustikud. Tagasiside alusel ma võin hinnata oma saavutusi.
Refleksioon: Refleksiooni ma kavatsen saada küsitluse abil.
Saturday, September 18, 2010
Enesetutvustus
Aastal 2008 täitsin täies mahus rakenduskõrgharidusõppe õppekava 1199 (Ettevõttemajandus). Õppekavajärgne spetsialiseerumiseks on olnud infosüsteemid ettevõte majanduses. Lisaks on olemas ka infosüsteemi projekteerimise kogemus, mida olen saanud oma diplomi kirjutamise ajal.
Hetkel ma õpin TLÜlikoolis, Informaatikaõpetaja, kooli infojuht õppekava, õpIF-2kõ. Töötan ka koolis informaatika ja majanduse õpetajana. Osalise koormusega töötan ka haridustehnoloogina.
Mu lemmik tegevus on jalgrataga sõitmine, raamatute lugemine ja matkamine. Mul on palju sõpru. Minu hobide hulka kuulub ka toiduvalmistamine. Ma ei võta seda tegevust kohustusena, vaid võimalusena end loominguliselt väljendada. Need ongi minu hobid!
Lugupidamisega
Hetkel ma õpin TLÜlikoolis, Informaatikaõpetaja, kooli infojuht õppekava, õpIF-2kõ. Töötan ka koolis informaatika ja majanduse õpetajana. Osalise koormusega töötan ka haridustehnoloogina.
Mu lemmik tegevus on jalgrataga sõitmine, raamatute lugemine ja matkamine. Mul on palju sõpru. Minu hobide hulka kuulub ka toiduvalmistamine. Ma ei võta seda tegevust kohustusena, vaid võimalusena end loominguliselt väljendada. Need ongi minu hobid!
Lugupidamisega
Subscribe to:
Posts (Atom)