Kõige pealt tahan öelda, et olen rahul oma tööga. Meeldis, et sain tagasisidet nii positiivsete kui ka negatiivsete külgede kohta. Näiteks sain väga kasulikud ideed skeemi paranduse kohta.
Kodutöö kohta sain palju hea ja kasulikult arvamusi. Kahjuks ei ole aega sellega praegu tegeleda (arvamused/tagasidet rakendada oma Blog`is), aga kindlasti tahaks. Kuna õppeprotsess on praegu päris pinguline. Aitäh kõigile, kes jätsid oma arvamus nii rühma, kui ka isikliku töö kohta!!! Siis tahaks kiita ka õppejõude huvitava kursuste, erineva õppemeetodite kasutamise ja kiire tagasiside eest.
Isikliku õppelepingu kohta tahan öelda, et see on väga kasulik asi oma töö analüseerimiseks ja rakendamiseks. Lepingus ma kirjutasin, et loodan… praegu väidan, et kursusest oli väga palju kasu. Praegu ma tean, mis asi on personaalne õpikeskkond ja oskan seda kasutada. Alati on koht oma töö rakendamiseks ja parandamiseks. Võin öelda, et kaugõppija jaoks see on väga kasulik asi. Sealt saab alati (ajal, mis mulle sobib) leida kursuste kohta vajaliku informatsiooni. Seal saab vaadata õppeplaani (kontrollida mis on juba tehtud ja mis on ülejäänud). See sobib ideaalselt mitteformaalse õpiprotsessi juurde.
Tahan öelda, et gruppi töö oli natuke raske meie jaoks. Tegemise jooksul me suhtlesime ainult sotsiaaltarkvara kaudu (see oli meie põhimõtte). Me reaalselt proovisime seda. Skeemi võiks kindlasti rakendada, aga ta on selge, konkreetne ja näitab meie gruppi tegevust. Arvan, et gruppi töö oli kõige huvitaim ja kasulikum töö. Gruppi töö koordineerimine võtab väga palju aega ja sellega vaja arvestada. Iga osalejal on oma arvamus (omapärane idee), mis on vaja kindlasti kasutada. Mitte lihtsalt kasutada, vaid kohaneda gruppi eesmärkiga. Et, seda ideed ei olnud eraldi pandud. Aga saamas seda on vaja natuke muuta.
Oli vaga huvitab vadata mis teised kursuste osalejad mõtlevad personaalse õpikeskkonna ja kursuste kohta. Mis ideed nad rakendavad oma kodutöödes, kas nad on rahul või mitte.
Oma panuse kohta tahan öelda, et ma tegi kõik kursuste ülesanded läbi ja proovisin mitmeid kursusel kasutatud programme. Kindlasti ma saavutasin pandud eesmärkide, mis oli mul õpilepingus kirjas.
Saturday, December 11, 2010
Thursday, December 9, 2010
Wednesday, November 24, 2010
Õpikeskkondade kontseptuaalne disain
Definitions: A Personal Learning Network (PLN) is the collection of people with whom you engage and exchange information. They are the group of people who contribute to your knowledge and understanding of topics in your field and beyond. [2]
Uus õpikeskkonda loomine algab arhitektuuri ehitamiseks. Kui arhitektuur on läbimõelnud ja õpikeskkonna funktsionaalsus on märatud, siis järgimine samm on keskkonna disain.
Hea õpikeskkonda põhilised disaini osad on järgimised:
• Professionaalne väljatöötamine – tasub saada konsultatsiooni valdkonna spetsialistidel. Ehk töömeeskonnas peavad olema erinevad professionaalid.
• Kvaliteetse ressursside otsimine keskkonna tugi jaoks. Ehk vaba keskkonnad ja tarkvara.
• Tunnikonspektid peavad olema korralikult tehtud. Selle saavutamiseks tasub kasutada juba professionaalselt tehtud tundi.
• Kaasaegse IKT vahendite kasutamine. Selle vahendite oma ainesse integreerimine.
• Peab olema leitud kollektiivsed lahendused. Ehk standardiseeritud vahendit, materjalid ja lahendused.
• Kasulik linkide otsimine ja kasutamine.
Hea õpikeskkonda põhilised tööriistad:
• Twitter (http://wefollow.com/)
• Ning (http://edupln.ning.com/ and http://college2.ning.com/)
• Blogs (http://www.blogcatalog.com/)
• Wiki
• LinkedIn (groups like NERCOMP and EDUCAUSE)
• Kindlasti ka paljud teised
Allikad
1. “Your Personal Learning Network Made Easy” is a blog post that explains a PLN and identifies many good Web 2.0 tools to get it going. She also explores the stages of adoption. http://tinyurl.com/olousp
2. Juhend: DTS Division of technology services. Wenthword Institute of services. http://www.nercomp.org/data/media/PLNTraining_OutlineWIT.pdf
3. David R. 15 Tools for Developing a Learning Network. Creating an Online Personal Network to Support Adult Learning. http://www.suite101.com/content/15-tools-for-developing-a-learning-network-a191061
Uus õpikeskkonda loomine algab arhitektuuri ehitamiseks. Kui arhitektuur on läbimõelnud ja õpikeskkonna funktsionaalsus on märatud, siis järgimine samm on keskkonna disain.
Hea õpikeskkonda põhilised disaini osad on järgimised:
• Professionaalne väljatöötamine – tasub saada konsultatsiooni valdkonna spetsialistidel. Ehk töömeeskonnas peavad olema erinevad professionaalid.
• Kvaliteetse ressursside otsimine keskkonna tugi jaoks. Ehk vaba keskkonnad ja tarkvara.
• Tunnikonspektid peavad olema korralikult tehtud. Selle saavutamiseks tasub kasutada juba professionaalselt tehtud tundi.
• Kaasaegse IKT vahendite kasutamine. Selle vahendite oma ainesse integreerimine.
• Peab olema leitud kollektiivsed lahendused. Ehk standardiseeritud vahendit, materjalid ja lahendused.
• Kasulik linkide otsimine ja kasutamine.
Hea õpikeskkonda põhilised tööriistad:
• Twitter (http://wefollow.com/)
• Ning (http://edupln.ning.com/ and http://college2.ning.com/)
• Blogs (http://www.blogcatalog.com/)
• Wiki
• LinkedIn (groups like NERCOMP and EDUCAUSE)
• Kindlasti ka paljud teised
Allikad
1. “Your Personal Learning Network Made Easy” is a blog post that explains a PLN and identifies many good Web 2.0 tools to get it going. She also explores the stages of adoption. http://tinyurl.com/olousp
2. Juhend: DTS Division of technology services. Wenthword Institute of services. http://www.nercomp.org/data/media/PLNTraining_OutlineWIT.pdf
3. David R. 15 Tools for Developing a Learning Network. Creating an Online Personal Network to Support Adult Learning. http://www.suite101.com/content/15-tools-for-developing-a-learning-network-a191061
Tuesday, November 23, 2010
Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine
Ülesanne on tehtud artikli alusel: I. Varlamis, I. Apostolakis, The Present and Future of Standards for E-Learning Technologies. Interdisciplinary Journal of Knowledge and Learning Objects Volume 2, 2006
See on huvitav ja kasulik tema minu jaoks. Kuna mina olen tegev õpetaja, mitte IT spetsialist, siis rohkem soovin arutleda õpikeskkondadega seotud standardi kohta. Esimene asi on õpikeskkonna eesmärgid. Et saavutada neid, kindlasti vaja standardi kasutama. Eesmärgid on järgimised: Üldiselt standardid on siis järgimised
Õpilastel peaks olema võimalus liikuda materjali läbi.
Õpimaterjalid peavad olema tehtud konkreetse vormi alusel.
Standardiseerimine on raske tegevus, mis toimub konkreetse skeemi järgi. Selle jaoks peaks olema ka ettevalmistuse tööd tehtud.
The definition and adoption of complete and sound e-learning standards will help the e-learning market achieve some key goals:
Users of e-learning applications will be able to shift between programs and platforms.
Learning content producers will focus on the development of content in a standard format.
Four Steps for the Establishment of E-Learning Standards
Üldiselt standardid on siis järgimised:
Interoperability. Informatsiooni vaba liikumine. Peab olema tagatud materjali vaba liikumine õpilastele, kiir tagaside ja tõlgendus tööd.
Re-usability. Nii õppematerjalid kui ka tarkvara peab olema kasutusel mitu korda. Tagatud arhiveerimise võimalus.
Manageability. Süsteem oskab leida informatsiooni kasutajate ja õige materjali kohta. Peab olema tagatud kasutuskõlblik otsimissüsteem.
Accessibility. Minu arvates kõige tähtsam asi on see, et õpilastel on võimalus õppida nendele soovitaval ajal. Ja kasutada enda jaoks sobiva materjali.
The adoption of standards and specifications facilitates the dominance of platform independent, open technologies and promotes user-centric e-learning systems. Standardized technologies have several merits that protect and nurture an e-learning investment.
See on huvitav ja kasulik tema minu jaoks. Kuna mina olen tegev õpetaja, mitte IT spetsialist, siis rohkem soovin arutleda õpikeskkondadega seotud standardi kohta. Esimene asi on õpikeskkonna eesmärgid. Et saavutada neid, kindlasti vaja standardi kasutama. Eesmärgid on järgimised: Üldiselt standardid on siis järgimised
Õpilastel peaks olema võimalus liikuda materjali läbi.
Õpimaterjalid peavad olema tehtud konkreetse vormi alusel.
Standardiseerimine on raske tegevus, mis toimub konkreetse skeemi järgi. Selle jaoks peaks olema ka ettevalmistuse tööd tehtud.
The definition and adoption of complete and sound e-learning standards will help the e-learning market achieve some key goals:
Users of e-learning applications will be able to shift between programs and platforms.
Learning content producers will focus on the development of content in a standard format.
Four Steps for the Establishment of E-Learning Standards
Üldiselt standardid on siis järgimised:
Interoperability. Informatsiooni vaba liikumine. Peab olema tagatud materjali vaba liikumine õpilastele, kiir tagaside ja tõlgendus tööd.
Re-usability. Nii õppematerjalid kui ka tarkvara peab olema kasutusel mitu korda. Tagatud arhiveerimise võimalus.
Manageability. Süsteem oskab leida informatsiooni kasutajate ja õige materjali kohta. Peab olema tagatud kasutuskõlblik otsimissüsteem.
Accessibility. Minu arvates kõige tähtsam asi on see, et õpilastel on võimalus õppida nendele soovitaval ajal. Ja kasutada enda jaoks sobiva materjali.
The adoption of standards and specifications facilitates the dominance of platform independent, open technologies and promotes user-centric e-learning systems. Standardized technologies have several merits that protect and nurture an e-learning investment.
Friday, November 5, 2010
Õpivõrgustikud
Berlanga, A. (2007). “Functionality for Learning Networks: Lessons earned from Social Web Applications” artikli alusel on minu essee kirjutatud.
Olen täitsa nõus Elynaga. Arvan, et kõik võrgustikud, kus inimesed suhtlevad on õpivõrgustikud (rohkem või vähem). Kuna suhtlemine annab informatsiooni, ehk teadmisi.
Sellega minu jaoks õpivõrgustik on sidemete kogum, millega on „palju“ inimesi ühendatud ja mille abil nad annavad sotsiaalset informatsiooni edasi.
Learning Networks are groups of participants and learning actions which are interconnected and supported through information and communication technologies in a manner that the network self-organises and promotes effective lifelong learning (Koper et al., 2005).
Esimesel kohal on võrgustiku idee. Aga väga tähtis asi on ka õpivõrgustiku organisatsioon ja ülesehitus. Ehk kuidas võrgustik toimib? Milline on tugi süsteem ja selle süsteemi võimalused. Arvan, et oleks hea niipidi teha. On inimesed, kes tegelevad materjalidega võrgustiku jaoks. On n.ö. õpilased, kes võtavad seda informatsiooni / kasutavad materjali. Arendajad, kes arenevad võrgustiku. Ja tugi meeskond, kes tegelevad haridustehnoloogia küsimustega (tugi nii õpilastele, kui ka õpetajale).
Hea tugi meeskond on kindlasti vaja. On teadlased, kellel on unikaalne kogemus. Aga IKT oskused on veel nõrgad.
Issues in the design and performance of Learning Networks include how to support learners’ navigation to find suitable learning actions (Hummel et al., 2007; Kalz et al., 2007)
Sotsiaalse meedia vahendi on kasulik asi õpivõrgustiku jaoks. SlideShare – oma presentatsiooni jagamiseks, YouTube – oma video jagamiseks, Weebly – oma lehekülge tegemiseks, GoogleDocs – dokumentide loomine, jne.
Kõige tähtsam aspekt võrgustiku kohta on see, et õpivõrgustik on tehtud inimeste jaoks. Ja inimesed on kõik erinevad! Sellega igaühel on oma vajadused. Õpivõrgustik peaks sobima kõigele. Ehk kasutajatel peaks olema võimalus selle/oma võrgustikku parandada ja täiendada.
… the success and lifespan of Learning Networks depends on their self-sustainability;
they should include functionality that permits users to manage, organize and regulate resources and communities. (Berlanga, A. 2007)
Olen täitsa nõus Elynaga. Arvan, et kõik võrgustikud, kus inimesed suhtlevad on õpivõrgustikud (rohkem või vähem). Kuna suhtlemine annab informatsiooni, ehk teadmisi.
Sellega minu jaoks õpivõrgustik on sidemete kogum, millega on „palju“ inimesi ühendatud ja mille abil nad annavad sotsiaalset informatsiooni edasi.
Learning Networks are groups of participants and learning actions which are interconnected and supported through information and communication technologies in a manner that the network self-organises and promotes effective lifelong learning (Koper et al., 2005).
Esimesel kohal on võrgustiku idee. Aga väga tähtis asi on ka õpivõrgustiku organisatsioon ja ülesehitus. Ehk kuidas võrgustik toimib? Milline on tugi süsteem ja selle süsteemi võimalused. Arvan, et oleks hea niipidi teha. On inimesed, kes tegelevad materjalidega võrgustiku jaoks. On n.ö. õpilased, kes võtavad seda informatsiooni / kasutavad materjali. Arendajad, kes arenevad võrgustiku. Ja tugi meeskond, kes tegelevad haridustehnoloogia küsimustega (tugi nii õpilastele, kui ka õpetajale).
Hea tugi meeskond on kindlasti vaja. On teadlased, kellel on unikaalne kogemus. Aga IKT oskused on veel nõrgad.
Issues in the design and performance of Learning Networks include how to support learners’ navigation to find suitable learning actions (Hummel et al., 2007; Kalz et al., 2007)
Sotsiaalse meedia vahendi on kasulik asi õpivõrgustiku jaoks. SlideShare – oma presentatsiooni jagamiseks, YouTube – oma video jagamiseks, Weebly – oma lehekülge tegemiseks, GoogleDocs – dokumentide loomine, jne.
Kõige tähtsam aspekt võrgustiku kohta on see, et õpivõrgustik on tehtud inimeste jaoks. Ja inimesed on kõik erinevad! Sellega igaühel on oma vajadused. Õpivõrgustik peaks sobima kõigele. Ehk kasutajatel peaks olema võimalus selle/oma võrgustikku parandada ja täiendada.
… the success and lifespan of Learning Networks depends on their self-sustainability;
they should include functionality that permits users to manage, organize and regulate resources and communities. (Berlanga, A. 2007)
Personaalne õpikeskkond
Minu personaalne õpikeskkond: skeem bubbl abil
Minu õpikeskkond asub hetkel weebly`s. Sellega ma just praegu tegelen, hetkel on tehtud kaks lehekülge. Üks on selline proov lehekülg, teine on toimuv projekt (diplomtööga enamasti seotud).
Blogid on tehtud blogger.com abil ja praegu asuvad eraldi õpikeskkonnast. Aga oleks hea tulevikus neid omavahel siduma. Blogid on tehtud erineva aine kohta.
Lingid olulisematele lehekülgedele asuvad E-portfoolios. Hetkel see on informatsiooni suurim kogemus koht.
Googledocs`i kasutan presentatsiooni ja vormi tegemisel, rühmatööde tegemise ja esitluse puhul. Googeldocs`i albumi ma enamasti kasutan blogi`i täitmise jaoks.
Kuna minu elu on päris pinguline (õpin, töötan jne), siis mul on hea organaiseri vaja. Selle jaoks ma kasutan Google kalendri.
Suhtlemiseks nii kursusekaaslastega kui laiemalt ma kasutan gmail`i ja msn`i. Kaaslasi jaoks rohkem msn`i kasutan. Ausalt ütlen, et enne mul üldse seda ei olnud. Oma sõprade suhtlemiseks ma kasutan odnoklassniki.ru. Enne kasutasin ka Skype`i, hetkel mitte.
Slideshare´i abli postitasin ise presentatsiooni ja saan kätte ka õppejõudude poolt ülespandud esitlused. Praegu kasutan rohkem Googledocs`i võimalusi.
Minu õpikeskkond asub hetkel weebly`s. Sellega ma just praegu tegelen, hetkel on tehtud kaks lehekülge. Üks on selline proov lehekülg, teine on toimuv projekt (diplomtööga enamasti seotud).
Blogid on tehtud blogger.com abil ja praegu asuvad eraldi õpikeskkonnast. Aga oleks hea tulevikus neid omavahel siduma. Blogid on tehtud erineva aine kohta.
Lingid olulisematele lehekülgedele asuvad E-portfoolios. Hetkel see on informatsiooni suurim kogemus koht.
Googledocs`i kasutan presentatsiooni ja vormi tegemisel, rühmatööde tegemise ja esitluse puhul. Googeldocs`i albumi ma enamasti kasutan blogi`i täitmise jaoks.
Kuna minu elu on päris pinguline (õpin, töötan jne), siis mul on hea organaiseri vaja. Selle jaoks ma kasutan Google kalendri.
Suhtlemiseks nii kursusekaaslastega kui laiemalt ma kasutan gmail`i ja msn`i. Kaaslasi jaoks rohkem msn`i kasutan. Ausalt ütlen, et enne mul üldse seda ei olnud. Oma sõprade suhtlemiseks ma kasutan odnoklassniki.ru. Enne kasutasin ka Skype`i, hetkel mitte.
Slideshare´i abli postitasin ise presentatsiooni ja saan kätte ka õppejõudude poolt ülespandud esitlused. Praegu kasutan rohkem Googledocs`i võimalusi.
Saturday, October 30, 2010
E – portfoolio
E-portfoolio on veebileht, kuhu sisestan oma tegemised seotud ülikooliga. Arvatavasti hakkan ka seal panna oma tegemised seotud tööga (hetkel töötan koolis).
Tegelen ka koolitusega oma koolis (valmistan koolitusi õpetaja jaoks), siis panen ka e-portfooliosse linki seotud nendega.
E-portfoolio kui personaalne õpikeskkond.
Ainult juhul kui e-portfoolio on lahti teiste inimeste jaoks. Ehk inimestel on võimalus leida midagi kasulikku enda joaks. Siis arvatavasti inimene küsib minu käest, kas ta võib minu poolt tehtud materjali kasutada? Siis minu vastus on järgimine, et mille jaoks ja kuidas sa seda kasutad? Siis ta annab oma selgitus. Siis mina ütlen, kas jah või ei. Kui jah, siis edaspidi ma seletan talle oma ideed ja ütlen kuidas paremini seda saab kasutada…
E-portfoolio esitlusvahendina.
Arvan, et seda aspekt on rohkem seotud reklaamiga, ehk CV.
Minu e-portfoolio on veel tühi-tühi kahjuks, aga ma sellega praegu töötan.
http://www.tlu.ee/~iljapja/om/
http://www.tlu.ee/~iljapja/mm/
http://www.tlu.ee/~iljapja/cv/
Tegelen ka koolitusega oma koolis (valmistan koolitusi õpetaja jaoks), siis panen ka e-portfooliosse linki seotud nendega.
E-portfoolio kui personaalne õpikeskkond.
Ainult juhul kui e-portfoolio on lahti teiste inimeste jaoks. Ehk inimestel on võimalus leida midagi kasulikku enda joaks. Siis arvatavasti inimene küsib minu käest, kas ta võib minu poolt tehtud materjali kasutada? Siis minu vastus on järgimine, et mille jaoks ja kuidas sa seda kasutad? Siis ta annab oma selgitus. Siis mina ütlen, kas jah või ei. Kui jah, siis edaspidi ma seletan talle oma ideed ja ütlen kuidas paremini seda saab kasutada…
E-portfoolio esitlusvahendina.
Arvan, et seda aspekt on rohkem seotud reklaamiga, ehk CV.
Minu e-portfoolio on veel tühi-tühi kahjuks, aga ma sellega praegu töötan.
http://www.tlu.ee/~iljapja/om/
http://www.tlu.ee/~iljapja/mm/
http://www.tlu.ee/~iljapja/cv/
Tuesday, October 5, 2010
Sotsiaalse meedia vahendid
Ma arvan üks hea võimalus on Google Docs kasutamine, eriti küsitlused. Küsitlused on alati vajalik asi haridus protsessis.
Küsitlused koolis. Küsitlustes välja toodud kooli tugevuste teadvustamisega ja nende kasutamisega kooli reklaamis saab tõsta kooli mainet. Küsitlused toovad välja ka kitsaskohad, millega on vaja kooli arendamisel tegelda.
Küsitlused suhtlemise jaoks. Ankeet on kooli visiitkardiks ning peab olema hea väljanägemise ja korrektse keelekasutusega. Paljud inimesed avaldavad oma arvamust ainult siis, kui midagi on halvasti. Positiivsete mõtete ja ettepanekutega tullakse välja alles otse küsimise korral.
Minu isiklik kogemus Google küsitluse koostamises oli väga positiivne. Üks kord, mul oli vaja teha küsitlusi õpelaste jaoks. Ma pakkusin nendele alternatiivse võimalust (Google küsitlus). Õpilastele seda meeldis rohkem, kui paberi kandjal. Õpetajal on ka lihtsam ja mugavam. Google küsitlus automaatsel teeb statistilist aruannet, võimaldab seda kopeerida endale jne. Õpetajal on ka võimalus oma küsitlust vajadusel muudeta.
Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees? See on natuke raske küsimus minu jaoks. Ma arvan palju sõltub meedia vahendist (n. Flash abil tehtud meedia vahendid on väga võimsad tööriistad), aga õpiharidussüsteemid pakkuvad rohkem võimalusi.
Probleemi Google küsitlusega mul ei tekki, aga võin pakkuda, et küsitluse jaoks (kui neid on liiga palju) mingi haldussüsteemi vaja.
Lisa informatsioon Google küsitluse kohta: http://meelistrepp.wordpress.com/2009/12/04/kuidas-korraldada-kusitlust-google-docs%E2%80%99i-abil/
Küsitlused koolis. Küsitlustes välja toodud kooli tugevuste teadvustamisega ja nende kasutamisega kooli reklaamis saab tõsta kooli mainet. Küsitlused toovad välja ka kitsaskohad, millega on vaja kooli arendamisel tegelda.
Küsitlused suhtlemise jaoks. Ankeet on kooli visiitkardiks ning peab olema hea väljanägemise ja korrektse keelekasutusega. Paljud inimesed avaldavad oma arvamust ainult siis, kui midagi on halvasti. Positiivsete mõtete ja ettepanekutega tullakse välja alles otse küsimise korral.
Minu isiklik kogemus Google küsitluse koostamises oli väga positiivne. Üks kord, mul oli vaja teha küsitlusi õpelaste jaoks. Ma pakkusin nendele alternatiivse võimalust (Google küsitlus). Õpilastele seda meeldis rohkem, kui paberi kandjal. Õpetajal on ka lihtsam ja mugavam. Google küsitlus automaatsel teeb statistilist aruannet, võimaldab seda kopeerida endale jne. Õpetajal on ka võimalus oma küsitlust vajadusel muudeta.
Millised on sotsiaalse meedia eelised õpihaldussüsteemide ees? See on natuke raske küsimus minu jaoks. Ma arvan palju sõltub meedia vahendist (n. Flash abil tehtud meedia vahendid on väga võimsad tööriistad), aga õpiharidussüsteemid pakkuvad rohkem võimalusi.
Probleemi Google küsitlusega mul ei tekki, aga võin pakkuda, et küsitluse jaoks (kui neid on liiga palju) mingi haldussüsteemi vaja.
Lisa informatsioon Google küsitluse kohta: http://meelistrepp.wordpress.com/2009/12/04/kuidas-korraldada-kusitlust-google-docs%E2%80%99i-abil/
Monday, September 27, 2010
Õpikeskkond ja õpihaldussüsteem
Õpikeskkonna definitsioon
Kui ma kasutan sõna ”õpikeskond”, mina selle all mõtlen:
• kursuse materjalide haldamine,
• suhtlemisvahend(suhtlemine läbi foorumi või sõnumi),
• tagasiside võimalik vahend (kommentaarid, ankeedid),
• õppimine toimub kodus, mitte klassis,
• ainega seotud informatsiooni väljapanek;
Mis on VIKO?
VIKO on TLÜ Haridustehnoloogia keskuses välja töötatud virtuaalne õpikeskkond, mille loomisel on silmas peetud Eesti üldhariduskoolide vajadusi.
Õpikeskkond võimaldab õpetajatel muuta oma õppematerjalid, õppetööd puudutav info ja ajakava õpilastele veebis kättesaadavaks, samuti pakub keskkond suhtlemisvõimalusi foorumite näol.
VIKO õpikeskkond: http://viko.edu.ee/
Õpihaldussüsteem IVA
Mis on IVA?
IVA (e. Interaktiivne VirtuaalAkadeemia) on veebipõhine õpikeskkond või siis
moodsama nimega õpihaldussüsteem, mis on loodud TPÜ haridustehnoloogia keskuse
ja informaatika osakonna koostöös.
IVA õpihaldussüsteem: http://www.htk.tlu.ee/oldiva/files/papers/iva_artikkel_a&a.pdf
Analüüs vastavalt minu definitsioonile:
IVA on sobilik koht kursuse materjalide haldamiseks. Materjalide haldamise jaoks on mõelnud erinevad võimalused. Materjalid võivad olla laetud eraldi failidena või pandud kausta sisse. Süsteemis saab ka memod teha ja lisada linke.
Suhtlemise jaoks on olemas foorum ja süsteemi sees on kohalik e-mail. Olemas ka kursuste infoleht, kus on kõik kontaktid olemas.
Tagaside jaoks on päevik (täidab õpetaja). Õpetaja saab ka alustada uut teemad foorumis. Õpilased võivad ainult kirjutada õpetajale (väike valik).
Süsteemi kasutamine on mugav. Õpetaja paneb välja materjali ja töökäiguplaani. Kui tekkivad raskuseid, siis alati saab küsida või vaadata, kuidas töö on teistel tehtud. IVA pakub võimalust mitme aine haldamiseks.
Nagu ma juba ütlesin informatsiooni kohta, süsteemis on tunniplaan ja infoleht olemas.
Mis ei ole eriti mugav on see, et süsteem on suhteliselt aeglane. Foorumi kasutamine (kommentaari lisamine) on natuke arusaamatu minu jaoks.
Analüüs vastaval õppija ja õpetaja vaatenurgast:
- seda projekt (õpihaldussüsteem) funktsioneerib alates 2002 ja saab kohustusega hakkama. IVA pakub võimalust mitme aine haldamiseks. Õpilaste kasutusel on erinevad õpivahendid. Õpetaja jaoks on lisaks päevik olemas, kus saab tagasisidet jätta.
- nagu ma juba ütlesin, süsteem on natuke aeglane. Foorumis kommentaaride jätmise protsess on lõpuni arusaamatu. Õpetaja poolt mul on raske midagi lisada, kuna õpetajana ma seda ei kasuta.
Süsteem on kasutajale sõbralik sellepärast, et tal on lihtne menüü ja lai funktsionaalsus. Intuitiivsuse kohta võin öelda, et kui ma alustasin seda kasutada, mul oli palju küsimusi selle kohta.
Kui ma kasutan sõna ”õpikeskond”, mina selle all mõtlen:
• kursuse materjalide haldamine,
• suhtlemisvahend(suhtlemine läbi foorumi või sõnumi),
• tagasiside võimalik vahend (kommentaarid, ankeedid),
• õppimine toimub kodus, mitte klassis,
• ainega seotud informatsiooni väljapanek;
Mis on VIKO?
VIKO on TLÜ Haridustehnoloogia keskuses välja töötatud virtuaalne õpikeskkond, mille loomisel on silmas peetud Eesti üldhariduskoolide vajadusi.
Õpikeskkond võimaldab õpetajatel muuta oma õppematerjalid, õppetööd puudutav info ja ajakava õpilastele veebis kättesaadavaks, samuti pakub keskkond suhtlemisvõimalusi foorumite näol.
VIKO õpikeskkond: http://viko.edu.ee/
Õpihaldussüsteem IVA
Mis on IVA?
IVA (e. Interaktiivne VirtuaalAkadeemia) on veebipõhine õpikeskkond või siis
moodsama nimega õpihaldussüsteem, mis on loodud TPÜ haridustehnoloogia keskuse
ja informaatika osakonna koostöös.
IVA õpihaldussüsteem: http://www.htk.tlu.ee/oldiva/files/papers/iva_artikkel_a&a.pdf
Analüüs vastavalt minu definitsioonile:
IVA on sobilik koht kursuse materjalide haldamiseks. Materjalide haldamise jaoks on mõelnud erinevad võimalused. Materjalid võivad olla laetud eraldi failidena või pandud kausta sisse. Süsteemis saab ka memod teha ja lisada linke.
Suhtlemise jaoks on olemas foorum ja süsteemi sees on kohalik e-mail. Olemas ka kursuste infoleht, kus on kõik kontaktid olemas.
Tagaside jaoks on päevik (täidab õpetaja). Õpetaja saab ka alustada uut teemad foorumis. Õpilased võivad ainult kirjutada õpetajale (väike valik).
Süsteemi kasutamine on mugav. Õpetaja paneb välja materjali ja töökäiguplaani. Kui tekkivad raskuseid, siis alati saab küsida või vaadata, kuidas töö on teistel tehtud. IVA pakub võimalust mitme aine haldamiseks.
Nagu ma juba ütlesin informatsiooni kohta, süsteemis on tunniplaan ja infoleht olemas.
Mis ei ole eriti mugav on see, et süsteem on suhteliselt aeglane. Foorumi kasutamine (kommentaari lisamine) on natuke arusaamatu minu jaoks.
Analüüs vastaval õppija ja õpetaja vaatenurgast:
- seda projekt (õpihaldussüsteem) funktsioneerib alates 2002 ja saab kohustusega hakkama. IVA pakub võimalust mitme aine haldamiseks. Õpilaste kasutusel on erinevad õpivahendid. Õpetaja jaoks on lisaks päevik olemas, kus saab tagasisidet jätta.
- nagu ma juba ütlesin, süsteem on natuke aeglane. Foorumis kommentaaride jätmise protsess on lõpuni arusaamatu. Õpetaja poolt mul on raske midagi lisada, kuna õpetajana ma seda ei kasuta.
Süsteem on kasutajale sõbralik sellepärast, et tal on lihtne menüü ja lai funktsionaalsus. Intuitiivsuse kohta võin öelda, et kui ma alustasin seda kasutada, mul oli palju küsimusi selle kohta.
Sunday, September 19, 2010
Õpileping (learning contract) v2
Töö tehtud artikli alusel: Anderson, G., Boud, D., & Sampson, J. (1996). Learning contracts: a practical guide.
Kursuse jooksul ma leidsin enda jaoks päris palju kasulik materjali. Arvan, et seda, minu jaoks uus materjal, aitab mulle õpilepingu parandada ja täita.
„Why use learning contracts?“. Õpileping on väga kasulik asi, see on minu isiklikud eesmärgid. Mitte klassi või kursuste eesmärgid, või õpetaja poolt püstitud eesmärgid, aga minu isiklikud eesmärgid. E-õpikeskkonnas töötamine on iseseisev tegevus, kus õpejõud on mentorid. Õpilased on siis oma teadmise arendajad ja parandajad. Iga õpilastel töötavad omamoodi, sellega eesmärgid peavad olema ka isiklikud.
Arvan, et minu alg eesmärgid on liga laiad ja ei ole piisavalt „flexiable“, ehk neid ei saa täiendada töö jooksul. Ma vahetaks neid: kursuste jooksul loodan tutvustada uue õpikeskkonnaga. Soovin rohkem teada selle õpikeskkonna kohta, kus ma juba töötasin. Need teadmised on mul vaja oma töö jaoks.
Arvan, et tasub ka strateegiat natuke täita. Kindlasti oma kogemus on hea asi, aga õpetajad (mentorid) on need inimesed, kes aitavad eesmärgi saavutada. Arvan, et mentori tegevus on jube kasulik „the role of the adviser“.
Vahendi ja ressursi ma jataks saamaks: kindlasti kõige tähtsam ressurs on inimesed. Inimesed, kes aitavad tööd teha ja inimesed, kes seda tööd annavad. Õpetajad, kes tulevad minu juurde oma küsimustega, suunavad mind areneda.
Hindamine ja refleksioon praegu jävad saamaks. Arvan, et ma parandan neid nattuke hiljem.
Õpileping v1
Teema: Soovin rakendada oma teadmisi haridustehnoloogia valdkonnas. Seda valdkond nii huvitab, kui ka kasulik minu jaoks. Täpsem teema kohta ütleks: ”Õpivõrgustiku koolis kasutamine.” n. Mis võrgustikud paremini soobivad ...le? või Kuidas ma blogi teen? Mis ma blogisse panen?
Eesmärgid: Ma tahan just seda teemat õppida sellepärast, et ise töötan osalise koormusega koolis haridustehnoloogina. Töötan ka õpetajana. Mind sunnib seda õppida seda saama küsimused. Selle küsimustega õpetajad sageli tulevad minu juurde.
Strateegiad: Ma kavatsen oma eesmärgid saavutada läbi oma kogemus. Hetkel kogemus mul on väike, aga ma kavatsen erinevad õpivõrgustikud proovida. Ja vastavalt saadetud informatsioonile ma proovin küsimustele vastata.
Vahendid/Ressursid: Koolis on mul erinevad vahendid ja ressursid olemas. Kindlasti kõige tähtsam on inimesed. Kui inimesed tulevad minu juurde oma IKT küsimustega ja ma vastust ei tea, siis ma seda otsin. See on kasulik. Saamas ma võin küsida: „kuidas sobib selline või selline võrgustik? Kumb on parem … töö jaoks?“ Tehnilised ressursid koolis on arvutid, internet ja kogemus. Materjali kohta ma hetkel vastata ei saa. Aga arvatavasti leian vastus kommentaarides:) Olemasolevate ressurssidel ligipääs on mul olemas.
Hindamine: Ma ütleks nii: „ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud“, siis kui küsimuste vastused on leitud. Ja koolis on kasutusel erinevad võrgustikud. Tagasiside alusel ma võin hinnata oma saavutusi.
Refleksioon: Refleksiooni ma kavatsen saada küsitluse abil.
Kursuse jooksul ma leidsin enda jaoks päris palju kasulik materjali. Arvan, et seda, minu jaoks uus materjal, aitab mulle õpilepingu parandada ja täita.
„Why use learning contracts?“. Õpileping on väga kasulik asi, see on minu isiklikud eesmärgid. Mitte klassi või kursuste eesmärgid, või õpetaja poolt püstitud eesmärgid, aga minu isiklikud eesmärgid. E-õpikeskkonnas töötamine on iseseisev tegevus, kus õpejõud on mentorid. Õpilased on siis oma teadmise arendajad ja parandajad. Iga õpilastel töötavad omamoodi, sellega eesmärgid peavad olema ka isiklikud.
Arvan, et minu alg eesmärgid on liga laiad ja ei ole piisavalt „flexiable“, ehk neid ei saa täiendada töö jooksul. Ma vahetaks neid: kursuste jooksul loodan tutvustada uue õpikeskkonnaga. Soovin rohkem teada selle õpikeskkonna kohta, kus ma juba töötasin. Need teadmised on mul vaja oma töö jaoks.
Arvan, et tasub ka strateegiat natuke täita. Kindlasti oma kogemus on hea asi, aga õpetajad (mentorid) on need inimesed, kes aitavad eesmärgi saavutada. Arvan, et mentori tegevus on jube kasulik „the role of the adviser“.
Vahendi ja ressursi ma jataks saamaks: kindlasti kõige tähtsam ressurs on inimesed. Inimesed, kes aitavad tööd teha ja inimesed, kes seda tööd annavad. Õpetajad, kes tulevad minu juurde oma küsimustega, suunavad mind areneda.
Hindamine ja refleksioon praegu jävad saamaks. Arvan, et ma parandan neid nattuke hiljem.
Õpileping v1
Teema: Soovin rakendada oma teadmisi haridustehnoloogia valdkonnas. Seda valdkond nii huvitab, kui ka kasulik minu jaoks. Täpsem teema kohta ütleks: ”Õpivõrgustiku koolis kasutamine.” n. Mis võrgustikud paremini soobivad ...le? või Kuidas ma blogi teen? Mis ma blogisse panen?
Eesmärgid: Ma tahan just seda teemat õppida sellepärast, et ise töötan osalise koormusega koolis haridustehnoloogina. Töötan ka õpetajana. Mind sunnib seda õppida seda saama küsimused. Selle küsimustega õpetajad sageli tulevad minu juurde.
Strateegiad: Ma kavatsen oma eesmärgid saavutada läbi oma kogemus. Hetkel kogemus mul on väike, aga ma kavatsen erinevad õpivõrgustikud proovida. Ja vastavalt saadetud informatsioonile ma proovin küsimustele vastata.
Vahendid/Ressursid: Koolis on mul erinevad vahendid ja ressursid olemas. Kindlasti kõige tähtsam on inimesed. Kui inimesed tulevad minu juurde oma IKT küsimustega ja ma vastust ei tea, siis ma seda otsin. See on kasulik. Saamas ma võin küsida: „kuidas sobib selline või selline võrgustik? Kumb on parem … töö jaoks?“ Tehnilised ressursid koolis on arvutid, internet ja kogemus. Materjali kohta ma hetkel vastata ei saa. Aga arvatavasti leian vastus kommentaarides:) Olemasolevate ressurssidel ligipääs on mul olemas.
Hindamine: Ma ütleks nii: „ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud“, siis kui küsimuste vastused on leitud. Ja koolis on kasutusel erinevad võrgustikud. Tagasiside alusel ma võin hinnata oma saavutusi.
Refleksioon: Refleksiooni ma kavatsen saada küsitluse abil.
Saturday, September 18, 2010
Enesetutvustus
Aastal 2008 täitsin täies mahus rakenduskõrgharidusõppe õppekava 1199 (Ettevõttemajandus). Õppekavajärgne spetsialiseerumiseks on olnud infosüsteemid ettevõte majanduses. Lisaks on olemas ka infosüsteemi projekteerimise kogemus, mida olen saanud oma diplomi kirjutamise ajal.
Hetkel ma õpin TLÜlikoolis, Informaatikaõpetaja, kooli infojuht õppekava, õpIF-2kõ. Töötan ka koolis informaatika ja majanduse õpetajana. Osalise koormusega töötan ka haridustehnoloogina.
Mu lemmik tegevus on jalgrataga sõitmine, raamatute lugemine ja matkamine. Mul on palju sõpru. Minu hobide hulka kuulub ka toiduvalmistamine. Ma ei võta seda tegevust kohustusena, vaid võimalusena end loominguliselt väljendada. Need ongi minu hobid!
Lugupidamisega
Hetkel ma õpin TLÜlikoolis, Informaatikaõpetaja, kooli infojuht õppekava, õpIF-2kõ. Töötan ka koolis informaatika ja majanduse õpetajana. Osalise koormusega töötan ka haridustehnoloogina.
Mu lemmik tegevus on jalgrataga sõitmine, raamatute lugemine ja matkamine. Mul on palju sõpru. Minu hobide hulka kuulub ka toiduvalmistamine. Ma ei võta seda tegevust kohustusena, vaid võimalusena end loominguliselt väljendada. Need ongi minu hobid!
Lugupidamisega
Subscribe to:
Posts (Atom)