Tagasiside

Kõige pealt tahan öelda, et olen rahul oma tööga. Meeldis, et sain tagasisidet nii positiivsete kui ka negatiivsete külgede kohta. Näiteks sain väga kasulikud ideed skeemi paranduse kohta.

Kodutöö kohta sain palju hea ja kasulikult arvamusi. Kahjuks ei ole aega sellega praegu tegeleda (arvamused/tagasidet rakendada oma Blog`is), aga kindlasti tahaks. Kuna õppeprotsess on praegu päris pinguline. Aitäh kõigile, kes jätsid oma arvamus nii rühma, kui ka isikliku töö kohta!!! Siis tahaks kiita ka õppejõude huvitava kursuste, erineva õppemeetodite kasutamise ja kiire tagasiside eest.

Isikliku õppelepingu kohta tahan öelda, et see on väga kasulik asi oma töö analüseerimiseks ja rakendamiseks. Lepingus ma kirjutasin, et loodan… praegu väidan, et kursusest oli väga palju kasu. Praegu ma tean, mis asi on personaalne õpikeskkond ja oskan seda kasutada. Alati on koht oma töö rakendamiseks ja parandamiseks. Võin öelda, et kaugõppija jaoks see on väga kasulik asi. Sealt saab alati (ajal, mis mulle sobib) leida kursuste kohta vajaliku informatsiooni. Seal saab vaadata õppeplaani (kontrollida mis on juba tehtud ja mis on ülejäänud). See sobib ideaalselt mitteformaalse õpiprotsessi juurde.

Tahan öelda, et gruppi töö oli natuke raske meie jaoks. Tegemise jooksul me suhtlesime ainult sotsiaaltarkvara kaudu (see oli meie põhimõtte). Me reaalselt proovisime seda. Skeemi võiks kindlasti rakendada, aga ta on selge, konkreetne ja näitab meie gruppi tegevust. Arvan, et gruppi töö oli kõige huvitaim ja kasulikum töö. Gruppi töö koordineerimine võtab väga palju aega ja sellega vaja arvestada. Iga osalejal on oma arvamus (omapärane idee), mis on vaja kindlasti kasutada. Mitte lihtsalt kasutada, vaid kohaneda gruppi eesmärkiga. Et, seda ideed ei olnud eraldi pandud. Aga saamas seda on vaja natuke muuta.

Oli vaga huvitab vadata mis teised kursuste osalejad mõtlevad personaalse õpikeskkonna ja kursuste kohta. Mis ideed nad rakendavad oma kodutöödes, kas nad on rahul või mitte.

Oma panuse kohta tahan öelda, et ma tegi kõik kursuste ülesanded läbi ja proovisin mitmeid kursusel kasutatud programme. Kindlasti ma saavutasin pandud eesmärkide, mis oli mul õpilepingus kirjas.

Prototüübid

Õpikeskkondade kontseptuaalne disain

Definitions: A Personal Learning Network (PLN) is the collection of people with whom you engage and exchange information. They are the group of people who contribute to your knowledge and understanding of topics in your field and beyond. [2]
Uus õpikeskkonda loomine algab arhitektuuri ehitamiseks. Kui arhitektuur on läbimõelnud ja õpikeskkonna funktsionaalsus on märatud, siis järgimine samm on keskkonna disain.

Hea õpikeskkonda põhilised disaini osad on järgimised:
• Professionaalne väljatöötamine – tasub saada konsultatsiooni valdkonna spetsialistidel. Ehk töömeeskonnas peavad olema erinevad professionaalid.
• Kvaliteetse ressursside otsimine keskkonna tugi jaoks. Ehk vaba keskkonnad ja tarkvara.
• Tunnikonspektid peavad olema korralikult tehtud. Selle saavutamiseks tasub kasutada juba professionaalselt tehtud tundi.
• Kaasaegse IKT vahendite kasutamine. Selle vahendite oma ainesse integreerimine.
• Peab olema leitud kollektiivsed lahendused. Ehk standardiseeritud vahendit, materjalid ja lahendused.
• Kasulik linkide otsimine ja kasutamine.

Hea õpikeskkonda põhilised tööriistad:
• Twitter (http://wefollow.com/)
• Ning (http://edupln.ning.com/ and http://college2.ning.com/)
• Blogs (http://www.blogcatalog.com/)
• Wiki
• LinkedIn (groups like NERCOMP and EDUCAUSE)
• Kindlasti ka paljud teised

Allikad
1. “Your Personal Learning Network Made Easy” is a blog post that explains a PLN and identifies many good Web 2.0 tools to get it going. She also explores the stages of adoption. http://tinyurl.com/olousp
2. Juhend: DTS Division of technology services. Wenthword Institute of services. http://www.nercomp.org/data/media/PLNTraining_OutlineWIT.pdf
3. David R. 15 Tools for Developing a Learning Network. Creating an Online Personal Network to Support Adult Learning. http://www.suite101.com/content/15-tools-for-developing-a-learning-network-a191061

Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine

Ülesanne on tehtud artikli alusel: I. Varlamis, I. Apostolakis, The Present and Future of Standards for E-Learning Technologies. Interdisciplinary Journal of Knowledge and Learning Objects Volume 2, 2006
See on huvitav ja kasulik tema minu jaoks. Kuna mina olen tegev õpetaja, mitte IT spetsialist, siis rohkem soovin arutleda õpikeskkondadega seotud standardi kohta. Esimene asi on õpikeskkonna eesmärgid. Et saavutada neid, kindlasti vaja standardi kasutama. Eesmärgid on järgimised: Üldiselt standardid on siis järgimised
Õpilastel peaks olema võimalus liikuda materjali läbi.
Õpimaterjalid peavad olema tehtud konkreetse vormi alusel.
Standardiseerimine on raske tegevus, mis toimub konkreetse skeemi järgi. Selle jaoks peaks olema ka ettevalmistuse tööd tehtud.
The definition and adoption of complete and sound e-learning standards will help the e-learning market achieve some key goals:
Users of e-learning applications will be able to shift between programs and platforms.
Learning content producers will focus on the development of content in a standard format.
Four Steps for the Establishment of E-Learning Standards


Üldiselt standardid on siis järgimised:
Interoperability. Informatsiooni vaba liikumine. Peab olema tagatud materjali vaba liikumine õpilastele, kiir tagaside ja tõlgendus tööd.
Re-usability. Nii õppematerjalid kui ka tarkvara peab olema kasutusel mitu korda. Tagatud arhiveerimise võimalus.
Manageability. Süsteem oskab leida informatsiooni kasutajate ja õige materjali kohta. Peab olema tagatud kasutuskõlblik otsimissüsteem.
Accessibility. Minu arvates kõige tähtsam asi on see, et õpilastel on võimalus õppida nendele soovitaval ajal. Ja kasutada enda jaoks sobiva materjali.
The adoption of standards and specifications facilitates the dominance of platform independent, open technologies and promotes user-centric e-learning systems. Standardized technologies have several merits that protect and nurture an e-learning investment.

Õpivõrgustikud

Berlanga, A. (2007). “Functionality for Learning Networks: Lessons earned from Social Web Applications” artikli alusel on minu essee kirjutatud.
Olen täitsa nõus Elynaga. Arvan, et kõik võrgustikud, kus inimesed suhtlevad on õpivõrgustikud (rohkem või vähem). Kuna suhtlemine annab informatsiooni, ehk teadmisi.
Sellega minu jaoks õpivõrgustik on sidemete kogum, millega on „palju“ inimesi ühendatud ja mille abil nad annavad sotsiaalset informatsiooni edasi.
Learning Networks are groups of participants and learning actions which are interconnected and supported through information and communication technologies in a manner that the network self-organises and promotes effective lifelong learning (Koper et al., 2005).
Esimesel kohal on võrgustiku idee. Aga väga tähtis asi on ka õpivõrgustiku organisatsioon ja ülesehitus. Ehk kuidas võrgustik toimib? Milline on tugi süsteem ja selle süsteemi võimalused. Arvan, et oleks hea niipidi teha. On inimesed, kes tegelevad materjalidega võrgustiku jaoks. On n.ö. õpilased, kes võtavad seda informatsiooni / kasutavad materjali. Arendajad, kes arenevad võrgustiku. Ja tugi meeskond, kes tegelevad haridustehnoloogia küsimustega (tugi nii õpilastele, kui ka õpetajale).
Hea tugi meeskond on kindlasti vaja. On teadlased, kellel on unikaalne kogemus. Aga IKT oskused on veel nõrgad.
Issues in the design and performance of Learning Networks include how to support learners’ navigation to find suitable learning actions (Hummel et al., 2007; Kalz et al., 2007)
Sotsiaalse meedia vahendi on kasulik asi õpivõrgustiku jaoks. SlideShare – oma presentatsiooni jagamiseks, YouTube – oma video jagamiseks, Weebly – oma lehekülge tegemiseks, GoogleDocs – dokumentide loomine, jne.
Kõige tähtsam aspekt võrgustiku kohta on see, et õpivõrgustik on tehtud inimeste jaoks. Ja inimesed on kõik erinevad! Sellega igaühel on oma vajadused. Õpivõrgustik peaks sobima kõigele. Ehk kasutajatel peaks olema võimalus selle/oma võrgustikku parandada ja täiendada.
… the success and lifespan of Learning Networks depends on their self-sustainability;
they should include functionality that permits users to manage, organize and regulate resources and communities. (Berlanga, A. 2007)

Personaalne õpikeskkond

Minu personaalne õpikeskkond: skeem bubbl abil



Minu õpikeskkond asub hetkel weebly`s. Sellega ma just praegu tegelen, hetkel on tehtud kaks lehekülge. Üks on selline proov lehekülg, teine on toimuv projekt (diplomtööga enamasti seotud).
Blogid on tehtud blogger.com abil ja praegu asuvad eraldi õpikeskkonnast. Aga oleks hea tulevikus neid omavahel siduma. Blogid on tehtud erineva aine kohta.
Lingid olulisematele lehekülgedele asuvad E-portfoolios. Hetkel see on informatsiooni suurim kogemus koht.
Googledocs`i kasutan presentatsiooni ja vormi tegemisel, rühmatööde tegemise ja esitluse puhul. Googeldocs`i albumi ma enamasti kasutan blogi`i täitmise jaoks.
Kuna minu elu on päris pinguline (õpin, töötan jne), siis mul on hea organaiseri vaja. Selle jaoks ma kasutan Google kalendri.
Suhtlemiseks nii kursusekaaslastega kui laiemalt ma kasutan gmail`i ja msn`i. Kaaslasi jaoks rohkem msn`i kasutan. Ausalt ütlen, et enne mul üldse seda ei olnud. Oma sõprade suhtlemiseks ma kasutan odnoklassniki.ru. Enne kasutasin ka Skype`i, hetkel mitte.
Slideshare´i abli postitasin ise presentatsiooni ja saan kätte ka õppejõudude poolt ülespandud esitlused. Praegu kasutan rohkem Googledocs`i võimalusi.

E – portfoolio

E-portfoolio on veebileht, kuhu sisestan oma tegemised seotud ülikooliga. Arvatavasti hakkan ka seal panna oma tegemised seotud tööga (hetkel töötan koolis).
Tegelen ka koolitusega oma koolis (valmistan koolitusi õpetaja jaoks), siis panen ka e-portfooliosse linki seotud nendega.
E-portfoolio kui personaalne õpikeskkond.
Ainult juhul kui e-portfoolio on lahti teiste inimeste jaoks. Ehk inimestel on võimalus leida midagi kasulikku enda joaks. Siis arvatavasti inimene küsib minu käest, kas ta võib minu poolt tehtud materjali kasutada? Siis minu vastus on järgimine, et mille jaoks ja kuidas sa seda kasutad? Siis ta annab oma selgitus. Siis mina ütlen, kas jah või ei. Kui jah, siis edaspidi ma seletan talle oma ideed ja ütlen kuidas paremini seda saab kasutada…
E-portfoolio esitlusvahendina.
Arvan, et seda aspekt on rohkem seotud reklaamiga, ehk CV.

Minu e-portfoolio on veel tühi-tühi kahjuks, aga ma sellega praegu töötan.
http://www.tlu.ee/~iljapja/om/
http://www.tlu.ee/~iljapja/mm/
http://www.tlu.ee/~iljapja/cv/